Itaalia mastif
Tõu itaaliakeelne nimetus Cane Corso tuleneb vanast väljendist “cane da corso”, mis tähistas maapiirkondades töötavaid jahikoeri (veiste ja sigadega, metsseajahil, karuvõitlustes), vastandatuna väljendile “cane da camera”, mis tähendas koera, keda peeti ihukaitsjana. Minevikus piirdus Corsode levik vaid Apuulia provintsis ja Lõuna-Itaalia
naaberpiirkondades, hiljem kogu Itaalias. 1980-ndateni hoidsid tõul eluvaimu sees karjakasvatajad, jahimehed ja põllumehed Lõuna-Itaalias. Nende peamine ülesanne oli olla vara, perekonna ja karja valvur, kasutati ka karjaajajana ning jahikoerana suurte ulukite küttimisel.
Koerte valimisel oldi eriti hoolikad ja aretuseks kasutati ainult pesakonna kõige tugevamaid ja tervemaid koeri. Sellega suudeti hoida ära koerte füüsilised ja vaimsed puudused. Tihti arvatakse, et Corso on agressiivne koer, ja mingil määral vastab see ka tõele. Tõuomadustelt on Cane Corso umbusaldav võõraste suhtes ja agressiooni ei tohiks selle koera puhul kunagi julgustada.
Itaalia Corso on keskmise suurusega, jõuline koer, hästi liikuv, äärmiselt tähelepanelik ning aukartust äratav ja enesekindel. Sarnaselt kõikide teiste molossidega on ta sõbralik ja armastav oma pereliikmete vastu. Siiski peab teda juba maast madalast sotsialiseerima, kui seda ei tehta, võib ta muutuda agressiivseks. Vastsündinud Corsol on olemas kõik eeldused selleks, et temast kasvaks sõbralik perekoer ja tõeline valvur.
Kutsikana peab Corso peres olema kindlalt paikapandud hierarhia mida tuleb varakult rakendama hakata. See tõug omandab põhikäsklused kiirelt, on kiire reaktsiooniga ja koostööaldis, keerulisem on tema kaitseinstinkti ohjamine ja suunamine.
Corsole meeldib stabiilne status quo, ta ei pruugi sallida uusi asju, loomi ega inimesi, seega tuleb koera uude keskkonda viies olla ettevaatlik. Teiste koerte keskel on Corso tavaliselt domineeriv. Võib olla koertekakluse provotseerijaks ja võõra koera provotseerimisele vastab ta koheselt ja kõhklemata. Cane Corso peaks lähenemise korral püsima kõigutamatuna ja reageerima ainult reaalsele ohule, ka liigne sõbralikkus ei ole selle tõu puhul hea omadus kuna tegemist on valvekoeraks aretatud tõuga.
Corso sobib inimesele, kellel on aega teda piisavalt sotsialiseerida ja treenida. Corsod, eriti isased, on väga võimuahned ja ambitsioonikad. Nad panevad oma peremeest proovile, et näha, kas peremehe jõud käib temast üle. Corso võib põhjamaakliimas väga edukalt elada väljas kui talle on ehitatud soojustatud kuut kuhu ta saab tuule ja vihma eest varjule minna. Üldiselt on Corso vaikne tõug ja haugub võõraste ja kahtlaste segajate peale.
Turja kõrgus isastel 64–68 cm, emastel 60–64 cm, lubatud kõikumine 2 cm mõlemas suunas. Isaste kaal 45–50 kg, emastel 40–45 kg.
KUI VÕTAD ITAALIA CORSO KUTSIKA…
Itaalia Corso on loomult enesekindel ja muljet avaldav. Ta on väga intelligentne ja kergesti koolitatav, kuulekas ja hooliv oma pere ja sõprade suhtes.
Corso armastab mängimist ja vajab palju tähelepanu. Sarnaselt kõikide teiste molossidega on ta sõbralik ja armastav oma pereliikmete, laste ja teiste kutsikate vastu. Siiski peab teda juba maast madalast sotsialiseerima teiste inimeste, laste ja koertega. Kui seda ei tehta, võib ta muutuda agressiivseks. Corso sobib inimesele, kellel on aega teda piisavalt sotsialiseerida ja treenida. Corsod, eriti isased, on väga võimuahned ja ambitsioonikad.
Corso on tõug, kelle välimikus esineb väga suuri erinevusi (bokseri tüüp, bullmastifi tüüp, dogi tüüp jne). Enne kutsika ostmist on soovitav kindlasti tutvuda erinevate corso tüüpidega ja nende koerte sugupuuga kelle kutsikaid soovite endale võtta, et ei tekiks hiljem pettumust, et olete saanud endale koera kes ei vasta teie ootustele.
Kuna viimasel ajal on väga sageli corso pesakondi, kus esineb argust ja ebakindlust, siis on oluline osta kutsikas vastutustundliku ja austusväärse kasvataja käest. Vastutustundlikud kasvatajad tegelevad tõuaretusega – nad on huvitatud tõule iseloomulike joonte säilitamisest ja vigade vältimisest. Nende koertel on tehtud terviseuuringud, et viia miinimumini pärilike haiguste riske. Alati ei ole odav hind parim lahendus.
Kui sa oled kasvataja valinud, testi kasvatajat. Palu näha vähemalt ühte kutsika vanematest. Kutsikad őpivad käitumismudelid oma emalt, seega argliku ema kutsikatel on suurem risk muutuda araks ja agressiivse ema kutsikad on tőenäolisemalt tulevikus agressiivsed.
Mine alati kutsikaid vaatama nende koju. Jälgi, kuidas koer suhtleb kasvatajaga tema kodus: on nad sõbralikud ja suhtlemisaltid või on koer pelglik ja püüab suhtlemist vältida? Kutsikas ei tohiks võõraid karta vaid peaks olema ensekindel ja uudishimulik. Vastutustundlik kasvataja testib omakorda ka sind – otsides oma koera kutsikaile niiviisi parimat võimalikku kodu.
Kutsika tulevast iseloomu mőjutavad geneetiline taust ehk siis ema ja isa käitumine, samuti tőuomadused ning väga oluline on kutsika sotsialiseerimine, st kutsika kogemused enne uude koju minekut: ümbruskond, autoga sõitmine, kontaktid teiste inimeste ja loomadega, kasvatajaga jne. Enne 4ndat elukuud saadud elukogemused on vőtmesőnadeks edaspidisele koera käitumisele. Väga tihti on koera agressivsuse põhjuseks hirm, rahutus või ebakindlus. Puudujäägid sotsialiseerimisel on koertel enamiku käitumisprobleemide põhjuseks.
Kutsikas peab harjuma inimestega, inimese häälega, puudutustega, müraga, koertega, teiste loomadega jne, samas peavad kőik need kogemused olema kutsika jaoks positiivsed.
Argus on selline omadus, mis pärandub väga tugevalt. Seega arga koera ei tohiks kunagi aretuses kasutada! Pärilik on ka paugukartlikkus ning häältetundlikkus.
