Loomaarstid oskavad tavaliselt une pealt nimetada mõnedele tõugudele iseloomulikke hädasid ja haigusi. Osad haigustest on päriliku iseloomuga ning reeglina peab sellised koerad aretusest kõrvaldama. Nende haiguste väljaselgitamiseks ning koerte aretuskõlbulikkuse määramiseks on erinevad tõuühingud välja toonud pärilike haiguste nimekirjad, mille suhtes tuleb või on soovitav koeri enne aretusse laskmist uurida. Nii näiteks peab enamikule suurt ja gigantkasvu tõugu koertele tegema puusa- ja küünarliigese düsplaasia uuringud. Väga paljud väikest kasvu tõugude (puudlid, kokkerspanjelid, terjerid) tõuühingud on reegliks seadnud koerte põlveuuringud, et välistada soodumust põlvekedra nihkumisele. Mitmetel tõugudel on soovituslik läbida silmapõhja uuringud sealsete pärilike muutuste edasikandmise välistamiseks (dobermannid, puudlid, Jack Russelli terjerid, kokkerspanjelid, collied). Dobermannidel esineb muuhulgas pärilikke südame- ja maksahaigusi. Näiteks Lätis on aretusse minevatel dobermannidel südameuuringud ja pärilike maksahaiguste välistamiseks tehtavad uuringud kohustuslikud.

Teised haigused on sellised, millele teatud tõugudel on eelsoodumus just tänu oma kehaehitusele. Näiteks taksidel on tänu pikale kerele ning seetõttu selgroole langevale suuremale koormusele oht selgroolülide vaheliste ketaste nihkumisele ning nn. taksihalvatuse tekkele. Soodusteguriks on looma ülekaal ning vähene treenitus, sagedamini esineb probleemi emastel taksidel. Kõigil sügava rinnakorviga tõugudel on soodumus mao laienemise ja – keeru tekkeks. Eriti on ohustatud dogid, verekoerad, dobermannid ja saksa lambakoerad. Lühipealistel koertel (bulldogid, bokser) esineb tänu koljuluu muutmisele sagedamini silmade ja hammaste probleeme.

Rippuvate kõrvadega koertel on suurem soodumus kõrvaprobleemidele, eriti kui kõrvad on rasked ning kuulmekäik karvane.

Paksu ja tiheda aluskarvaga koertel esineb tihedamini nahaprobleeme. Sellistel tõugudel tuleb eriti tähelepanu pöörata õigele karvahooldusele ning jälgida, et karvavahetuse ajal ei tekiks nahapinnale vanast vildistunud karvast klompe. Allergiate pärilikkus ei ole täielikult tõestatud, kuid on teada terveid pesakondi ja suguvõsasid koeri, kes kõik suuremal või vähemal määral allergiatest põhjustatud naha- või seedeprobleemide käes kannatavad. Iiri setteritel esineb gluteenitalumatust. Sellised koerad ei saa süüa midagi, mis sisaldab nisugluteeni ning sellele sarnaste omadustega aineid, mis leiduvad odras, rukkis, kaeras ja tatras (kuid mitte riisis, maisis, sojas ja kartulis). Täieliku nimekirja pärilikest ja soodumuslikest haigustest koeratõugude kaupa võite leida internetist.

Allikas: www.loomaarst.ee