1. Kuna kirjanduse andmetel on südameprobleemid koos kliinilisete tunnustega 10%-l koertest, siis peaks iga 10-es patsient olema südamehaige. Tegelikkuses me seda ei näe. Kas südamehaigused on aladiagnoositud ja miks?

Südamehaigete hulk oleneb patsientuuri vanusest. Mida vanemad onn patsiendid, seda suurema tõenäosusega on neil ka südameprobleem. See aga ei tähenda, et loomad seda välja näitavad. Mõnes mõttes võib küll öelda, et südamehaigused on aladiagnoositud, sest sageli väike vana köhiv koer ei jõua kliinikusse, sest omanik arvab, et ta on nagunii vana ja ei pööra sellele tähelepanu. Teisalt on loomaarstide teadlikkus südamehaiguste osas tõusnud ja südameuuringule saadetakse ka loomi, kellel ei ole südamehaigust, aga kes läbivaatusel on osutunud südamehaigusekahtlaseks.

2. Kas see rusikareegel ikka veel kehtib – väike koer südamepuudulikkus, suur koer dilatatiivne kardiomüopaatia. Kas on midagi veel, mida lihtne nö. perearst peaks meeles pidama?

Kõigepealt peaks täpsustama – väikestel vanadel koertel esineb endokardoosi e. mitraalklapi puudulikkust ja suurt tõugu koertel dilatatiivset kardiomüopaatiat. Erandiks tooks siia juurde inglise kokkerspanjeli, kel ka esineb dilatatiivset kardiomüopaatiat. Mõlemad südame haigused viivad südamepuudulikkuseni e. südame võimetus tagada organismis piisav verevool ning kudede hapnikuga ja toitainetega varustatus. Peale nende kahe haiguse on veel noored koerad, kel võib esineda kaasasündinud südamehaigusi, mida on kõige lihtsam avastada esmasel ülevaatusel/vaktsineerimisel.

3. Kui kaugele on jõutud klapipuudulikkuse pärilikkuse väljaselgitamisega. Kellel on praegu ametlik südameuuring kohustuslik? Kas neid tõuge peaks rohkem olema? Kes?

Südame mitraalklapipuudulikkuse puhul on leitud nii Cavalier King Charles spanjelitel kui ka taksidel polügeensel teel päritavus, mis tähendab, et haiguse pärandumiseks on vajalik sobiv geenide kombinatsioon. Kahjuks ei ole veel selge, milline see kombinatsioon olema peab ja kas ta on kõigil ühesugune. Leitud on, et mida raskem on klapipuudulikkus vanematel, seda raskem on haigus ka järglastel.

Ametlik südameuuring on Eestis Cavalieridel, aga südame uuringuid kasvataja soovil tehakse ka teistele tõugudele, kellele pole tõuühing seda kohustuslikuks ega soovituslikuks teinud, näiteks iiri hundikoerad, dobermanid, inglise buldogid, corgid, kollid jne. Aretuse seisukohalt on uuringud alati soovitatavad, sest hea ja kindel on teada, et kasutatakse terveid loomi, kellel haigete järglaste saamisvõimalus on minimaalne. Samuti on võimalik pikemas perspektiivis vähendada teatavate haiguste esinemissagedust, jälgides just tervist.

4. Kuidas südamehaiguse diagnoosiga edasi elada. Julged sa prognoose anda?

Elu südamehaiguse diagnoosiga oleneb väga paljudest faktoritest. Näiteks, kui loomal on läbivaatuse käigus avastatud südames kahin, aga koer ise tunneb ennast hästi, ei ole muutusi liikumises, söögiisus, meeleolus, siis sageli on tegemist varajase haigusega ning kuna ei ole olemas ühtegi ravimit, mis peataks muutused südames või muudaks südame tagasi terveks siis sellised loomad jäävad jälgimisele ja iga-aastasele südame kontrollile. Samuti on sageli nende eluiga pikem, sest eluohtlikud muutused kehas avastatakse varem. Kui aga loomal on juba tekkinud köha, raske hingamine või kõhuümbermõõdu suurenemine, siis see tähendab juba südamepuudulikkust ja ellu jäämiseks vajab ravi, mis siis kõrvaldab südamepuudulikkusest tekkinud nähud. Prognoosimine on väga tänamatu töö ja oleneb üsnagi loomast, kuidas ja kas ta allub ravile, kuidas omanikud loomale ravimeid anda saavad jne. Kirjanduse andmetel on eluiga erinevate südamehaiguste puhul alates 2 nädalast kuni 5 aastani.

5. Kui sageli peaks südamehaige kontrollis käima. Käivad vaid retsepti võtmas? Mida kontroll annaks? Kas võime midagi maha magada?

Südamehaige kontroll oleneb looma enesetundest, samuti haiguse astmest. Algsed kontrollid on iga 2 nädala tagant, kui loom on stabiilne saab intervalle pikendada. Südamehaige puhul on väga oluline õige ja korrapärane ravimite manustamine. Tänu ravimitele need loomad elus püsivad. Kui looma seisund on stabiilne, siis piisab ka ravimite järel käimisest, kuid igasugusegi muutuse korral tuleb arstiga ühendust võtta. Stabiilsed patsiendid peaksid minimaalselt korra 6 kuu järel käima kontrollis. Südame kontroll annab informatsiooni haiguse arengust ja võimaldab anda täpsemat prognoosi, samuti on võimalik varakult avastada eluohtlikke seisundeid ja neid ka ravida.

6. Dilatatiivne kardiomüopaatia tekib omaniku sõnul sageli ühe päevaga. Kuidas seda seletada? Mis on jäänud tähelepanuta? Ja kas varasem avastamine annab parema prognoosi?

Dilatatiivne kardiomüopaatia ei teki kunagi ühe päevaga. See haigus on väga salakaval ja loom hakkab haigustunnuseid välja näitama alles siis, kui muutused südames on nii rasked, et organism puudulikult töötava südamega enam hakkama ei saa ja see võib tõesti juhtuda ühe päevaga. Sellist seisundit, kus süda tegelikult on juba haige, aga loom seda välja ei näita, nimetatakse ka varjatud kardiomüopaatiaks. Dilatatiivse kardiomüopaatia puhul varasem avastamine annab kindlast parema prognoosi, sest varakult välistatakse eluohtlike seisundite tekkimine. Arstina soovitan suurt tõugu üle 5 aastaseid eriti isaseid koeri igaaastasel vaktsineerimisel kuulata (tegelikult peab kõiki vaktsineerimisel kuulama), mis annab võimaluse avastada varakult rütmihäireid ja kahinaid südames, samas ei tähenda see, kui kuulamisega midagi ei leita, et süda on terve.

7. Suure, noore koera äkksurm. Süda? Kui tõene see on?

Äkksurma puhul peaks diagnoosi andma lahang. Võimalik, et tegemist on südamehaigusega aga võimalik, et on ka midagi muud, seega siin empiiriliselt arvama ei hakkaks.

8. Vereproov, mida see annab?

Vereprooviga välistatakse neeruhaigused, maksahaigused, samuti aneemia ja põletikulised protsessid organismis. Täiesti tervel, aga südamest kostuva kahinaga loomal on enamasti vereproovid muutusteta, kui aga tegemist haige loomaga, siis on sellest kindlasti abi hindamaks teiste organite seisundit ning erinevate ravimite valikul, mis mõnel juhul võiksid olla teatud organite puudulikkuse tõttu vastunäidustatud.

9. Kasside puhul mainitakse tavaliselt vaid hüpertroofset kardiomüopaatiat ja dilatatiivset kardiomüopaatiat. Kas midagi on veel?

Kassidel esineb enamasti hüpertroofilist kardiomüopaatiat, aga leidub ka palju kaasasündinud südamehaigusi, millega vahel kassid väga edukalt elada suudavad, omamata mingeid probleeme. Dilatatiivset kardiomüopaatiat kassidel praegusel ajal praktiliselt ei esine. Vanematel kassidel võib esineda teiste haiguste tõttu muutunud südant. Nendeks on eelkõige kõrge vererõhk, eriti neerupuudulikkusega kassidel ja hüpertüreoidism (kilpnäärme ületalitlus), mis võivad anda südamesse sarnaseid muutusi kui seda on hüpertroofilise kardiomüopaatia puhul.

10. Kas kassil on südamehaigust veel raskem ära tunda?

Kasside südamehaigust on väga raske äratunda, sest kassid ei näita haigust enne välja kui on juba hilja. Kuna kassi süda lööb väga kiiresti, siis on teda ka raske kuulata, mis teeb kahinate leidmise keeruliseks. Ainus 100% kindel viis hüpertroofilise kardiomüopaatia leidmiseks on südame ultraheli uuring, millega on võimalik mõõta südame seinapaksust ja kambrite suurust.

11. Kõrvalkahin juhusliku leiuna kassil. Kas jätame kastreerimata, steriliseerimata?

Kassidel esineb väga palju kaasasündinud südamedefekte, mis sageli looma elu ei mõjuta. Küll aga võib steriliseerimiseks/kastreerimiseks tehtav narkoos mõjuda looma südamele nii, et võib seiskuda hingamine ja ka süda. Alati tasuks sellisel puhul olla kindel, mis täpselt seal südames lahti on ja kas see võiks olla ka eluohtlik. Narkoosi puhul ei tea kunagi, milline on lõpptulemus, võib minna kõik hästi, aga loom võib ka surra.

12. Hüpertroofse kardiomüopaatia puhul võib tekkida tromb ja sellega koos tagajalgade halvatus. See on vist suhteliselt harv. Mitut trombiga kassi sa oled näinud?

Hüpertroofiline kardiomüopaatia on sarnaselt koerte dilatatiivse kardiomüopaatiaga varjatud südamehaigus ja tagajalgade halvatuse tekkimine võib olla üks haiguse sümptomitest. Tromb tekib vasakus kojas, mis haiguse tagajärjel on tugevasti laienenud. Ühel hetkel võib tromb liikuma minna, ning ühe südamelöögiga paisatakse see aorti, kuhu ta enamasti veresoonte hargnemise kohale, tagakehas nimmelülide juures, pidama jääb, sulgedes verevoolu tagumiste jalgade arterites, mis omakorda põhjustab halvatuse. Olenevalt trombi suurusest võib ta liikuda ka väiksematesse arteritesse, näiteks neeru, põrna, soole või esijala arterid. Kui organis või kehaosas verevool lakkab, hakkavad koed surema, see põhjustab väga tugevat valu. Tagajalgade halvatusega kasse olen tegelikult näinud väga palju, päris numbrit kokku lugenud ei ole.

13. Aretuskassidele soovitatkse geenitesti ja UH-uuringut. Kas meil saab teha?

Aretuskassidel on geenitest olemas Maine coon kassidele, kellel haigus pärandub autosomaalse dominantse geeni teel ja Ameerika ragdollil, kellel on ka leitud mutatsioonid geenis. Need kaks leitud geeni ei ole aga kindlasti ainukesed haigust tekitavad ja edasiandvad geenid, samuti on nad tõuspetsiifilised, seega on Maine Coon’i geenitest ainult Maine Coonidele ja Ragdolli test Ragdollile, mitte teistele kassitõugudele. Inimesel on leitud, et sama haigust põhjustab rohkem kui 400 geeni mutatsiooni.

Haiguse skriinimiseks soovitatakse tõepoolest ultraheli uuringut, mida peaks kordama kord aastas. Uuring annab hetke olukorra südamest ja ei välista, et muutused südamesse ei tekiks edaspidi. Eestis on südame ultraheliuuringut võimalik teha.

14. Kas tauriinipuudusest tekkinud dilatatiivset kardiomüopaatiat esineb või on valmistoitude tarvitamine selle haiguse likvideerinud?

Kasside dilatatiivne kardiomüopaatia tekib tõepoolest tauriini puudusest. Tauriin on asendamatu rasvhape, mida kassi organism ise ei suuda toota ja ta peab selle saama toiduga. Tänapäeva kommertstoitudes on tauriin kohustusliku lisana sees ja seetõttu praktiliselt ei esine dilatatiivset kardiomüopaatiat kassidel.

15. Viimane küsimus. Miks südamehaigused?

Südamehaigused on väga huvitav ja raske teema ning mind on alati paelunud keerulised situatsioonid, mida siis lahendada. Veterinaarkardioloogina on töö alati vaheldusrikas, täis väljakutseid ja pidevat enesetäiendamist.

Algmaterjal : Tiina Toometi Kiinik, Facebook

Dr. Merit Villemson-Kavak
Lõpetanud EPMÜ (Eesti Põllumajandus Ülikool), täiendanud Soomes Helsingi Ülikooli Loomaarsti teaduskonnas, Rootsis Uppsala Ülikooli Loomaarsti teaduskonnas ja Inglismaal Londoni Ülikooli Kuninglikus Veterinaaria Kolledzis. Läbinud terve rea erialaseid koolitusi. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi liige ning 2006. aastast alates ka seltsi juhatuses. Euroopa Veterinaarkardioloogide Ühingu liige.

Kitsamaks spetsialiseerumiseks on südamehaigused ja kujutav diagnostika nii ultraheli uuringute kui ka röntgenuuringute näol.

Töötab Männimäe Loomakliinikus, Tallinnas saab visiidi kokku leppida Toometi Loomakliinikus.

Kontakt : merit@viljandiloomakliinik.ee